obléhatel
/[ˈoblɛːɦatɛl]/
Czechnoun
Definitions
- 1.besieger
Etymology
From obléhat + -tel.
Forms
- obléhatelkafeminine
- obléhatelskýadjective • relational
- oblehatelalternative
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | obléhatel | obléhatelé |
| Genitive | obléhatele | obléhatelů |
| Dative | obléhatelovi, obléhateli | obléhatelům |
| Accusative | obléhatele | obléhatele |
| Vocative | obléhateli | obléhatelé |
| Locative | obléhatelovi, obléhateli | obléhatelích |
| Instrumental | obléhatelem | obléhateli |
Nominative
Singular
obléhatel
Plural
obléhatelé
Genitive
Singular
obléhatele
Plural
obléhatelů
Dative
Singular
obléhatelovi, obléhateli
Plural
obléhatelům
Accusative
Singular
obléhatele
Plural
obléhatele
Vocative
Singular
obléhateli
Plural
obléhatelé
Locative
Singular
obléhatelovi, obléhateli
Plural
obléhatelích
Instrumental
Singular
obléhatelem
Plural
obléhateli